|
|
 |
 |
|
|
| |
Töö
/ Meediakaja
/ Artiklid
>>
|
| |
Missugune on töötervishoiu hetkeseis?
Hindamaks töötervishoiuteenuste mahtu ja sisu kevadel 2004, tuleb toetuda erinevates ametkondades kogutud andmetele, mis kaudsete indikaatoritena võivad küsimusele vastuse anda.
Ohtlikum tööaeg on ennelõunal
Magusaim tööaeg kestab kella 11–13, kirjutas Agne Narusk 17. mai Eesti Päevaleht Töö lehes. Sama aeg on kahjuks ka kõige tööõnnetusrohkem ja seega kibedaim.
Terve töötaja on firmale kasulikum
Mida tervem on töötaja ja mida turvalisem töökeskkond, seda enam toob töötaja ettevõttele kasu. Hea töökeskkonna rajamine, tööohutuse ja -tervishoiu korraldamine annab positiivse tulemi mitte kohe, vaid alles 5-10 a pärast.
Manufaktuurideaegne olustik meie ettevõtetes
24 tundi kestev tööpäev, olematu lõunapaus, hämaruse ja müraga täidetud umbsed ruumid, töökohas puuduv tualett, rängad vigastused ja surmajuhtumid – see pole kirjeldus Karl Marxi aegsetest tööstushiiglastest. See on hetkereaalsus paljudes Eesti ettevõtetes.
Et töö inimesi ei tapaks
Esmaspäevane (10.05) Äripäev kirjeldas mõne firma töötingimusi, mis parimal juhul tuletavad meelde 17.-18. sajandi Euroopa manufaktuure, mitte tänapäevast töökeskkonda. Kahjuks pole tegemist tikutulega otsitud näidetega, selline pilt avaldub väga paljudes Eesti ettevõtetes.
/ Harri Taliga
Orjapidamise koht on ajaloos, mitte 21. sajandis
10.05 ilmunud Äripäeva uudise järgi sunnib osa ettevõtjaid oma töötajaid tööle äärmiselt viletsates tingimustes, mida võib võrrelda varase kapitalismi tagasitulekuga või suisa tänapäeva orjapidamisega. Ainult selle vahega, et paremate võimaluste puudumisel on töötajad sunnitud niisuguste tingimustega ise leppima.
Õnnetusi juhtub töö juures üha rohkem
Lääne-Virumaal eile rahvusvahelist tööohutuse päeva ei tähistatud, kuigi maakond jääb õnnetuste arvu poolest alla vaid Tallinnale ja Harjumaale.
Kõige rohkem tööõnnetusi juhtub noorte meestega
Täna pärastlõunal tähistavad tööinspektsioon ja ametiühingute keskliit Tallinna kesklinnas Tammsaare kuju juures kõnekoosolekuga ülemaailmset töötervishoiu ja tööohutuse päeva ning mälestavad neid, kes töökohal hukkunud.
/ Hille Tänavsuu
Töötajad raiskavad end ületundidega
Töö tõttu invaliidistunud 34-aastane õmbleja ei suuda enam oma kolmele alaealisele lapsele kartuleidki koorida. Ületunde tuli tal teha, sest mees oli töötu.
Riskid ehitussektoris
Euroopa ehitusplatsidel saab aastas surma sadu ehitajaid ning sajad tuhanded töölised raskeid vigastusi. Eesti ehitusplatsidel on viimase kolme aasta jooksul saanud vigastada aastas alla 100 töölise ning surma alla 10 töölise.
Vallandamised tekitavad ka töölejääjates stressi
Pole kahtlust, et kolleegi vallandamine murendab ettevõtte teiste töötajate enese- ja kindlustunnet ning tekitab neis stressi.
Kas töötaja tervis on ainult tema mure?
Kas töötaja tervis on ainult tema mure?
Arvan, et mitte. Kui töötaja haigestub, saavad kahju nii tööandja kui ka riik. Tööandja peab haigestunud töötajale leidma asendaja, kes aga reeglina saab ülesannetega veidi kehvemini hakkama.
Erisoodustusmaks ja kulutused töötervishoiule
Me ei saa mitte kuidagi nõustuda Jaan Kivialli arvamusega (“Kas töötaja tervis on ainult tema mure?”, EPL 26.03), et Eesti tööandjal ei ole võimalust teada saada, milliseid abinõusid töötajate tervise heaks erisoodustuseta rakendada tohib.
Terve töökeskkond
Õiglane töötasu on osa headest töötingimustest.
Tööõnnetuskindlustus on kolmepoolselt vajalik
Tööõnnetuskindlustusest on võrreldes teiste nn klassikaliste sotsiaalse kaitse valdkondadega vähem räägitud.
Töötervishoid võitleb töötaja tervise eest
Ülikooli biomeedikumis algav 4. rahvusvaheline töötervishoiu sümpoosion vaeb töökeskkonnariske ja -probleeme, mida on ametikohtadel arvatust rohkemgi.
Asbest tekitab käitlemisel pöördumatuid tervisekahjustusi
Tööstress ähvardab tipneda tõsise haigusega
Nii Eesti kui Soome töötervishoiuarstide kinnitusel on tööstress siinmail laialt levinud probleem, mis võib tavalisest väsimusest areneda tõsiseks haiguseks ning nõuda põhjalikku ravi või suuri muudatusi töökohal. Erinevate uuringute järgi kannatab tööstressi all iga kolmas inimene, pideva ja pingelise stressi küüsis vaevleb iga seitsmes. 28 protsenti Euroopa töötavatest inimestest kinnitab, et stress mõjutab nende tervist ja töövõimet.
Eestis liiga palju töösurmasid
Kuigi mullu töösurmade hulk vähenes, juhtub Eestis surmaga lõppenud tööõnnetusi kaks korda rohkem kui ELis.
Jaan Kiviall: Kui palju maksab inimelu?
Öeldakse, et inimelu on hindamatu. Kui aga analüüsida tööohutust mõnel tegevusalal, tundub, et inimelu ei hinnata just väga kõrgelt.
Valgustusstandard hoolitseb töötaja silmade eest
Siiani eri maade valgustusnorme kasutanud projekteerijad saavad alates novembrikuust juhinduda äsjakehtestatud standardist.
Mürarikas töökeskkond kahjustab töötulemusi
Liigne müra tööpaigas häirib suhtlemist töötajate vahel, põhjustab stressi ja mõjutab töötulemusi.
Kindlustus korvab tööõnnetuse kahju
Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kahjude hüvitamine tugineb meil täna veel põhimõttele, mis on pärit ENSV tsiviilkoodeksist – nimelt peab kannatanule kahju hüvitama isik, kes selle kahju põhjustas.
Suitsuruumis olgu hea ventilatsioon
Suitsetamiseks ettenähtud koha markeerimiseks piisab ainuüksi viitavast sildist ja tuhatoosist. Suitsetades töökohal selleks mitte ette nähtud kohas, võib saada trahvi kuni 600 krooni.
TIIT KAADU: Tervist peab kontrollima
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi on tööandjal kohustus töötajale, kelle töölaad või töökeskkond on tervisele ohtlik, korraldada oma kulul tervisekontroll.
Ohtlikud ained toovad õnnetusi
Ohtlikud ained ning jäätmed põhjustavad igal aastal õnnetusi, kus saavad raskelt vigastada või surma inimesed.
Me kasutame iga päev tooteid, mille koostises on ohtlikke aineid. Nõuetele mittevastav kasutamine toob kaasa aga kurvad tagajärjed.
Ohtlikud ained nõuavad hoolikust
Euroopa Liidu liikmesriikides seni viimane, aastal 2000 läbiviidud töökeskkonnauuring näitas, et üle viiendiku (22%) Euroopa Liidu töötajatest on veerand või enam oma tööajast kokkupuutes toksiliste aurudega.
Tööohutus on nii tööandja kui ka töötaja mure
Igal inimesel on õigus töötada töökeskkonnas, kus teda ei ähvarda oht tervisele ja elule.
Turvalise töökeskkonna ja ohutute töötingimuste loomiseks on kehtestatud üle paarikümne õigusakti, mida tuleb teada ja osata rakendada.
Koolitus aitab vältida tööõnnetusi
Tööandja peaks töötajatele regulaarselt ohutus- ja turvalisuskoolitust pakkuma, sest tööõnnetused võivad ettevõtjale kaasa tuua ränki karistusi ning hävitada firma maine.
Terve töötaja loob väärtust eelkõige tööandjale
1. juulil jõustus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja tooteohutuse seaduse muutmise seadus, millega täpsustati mõningaid töötervishoiu ja tööohutuse tagamise nõudeid.
Kes ikka peab vastutama töötaja tervise eest?
Täiskohaga töötaja töötab vähemalt 40 tundi nädalas. Tema töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid, mis võivad ohustada töötaja tervist ja elu.
Umbse tööruumiga võitlemiseks leiab paar lihtsat nippi
Mida kirkamalt päike taevas paistab, seda enam hakkavad kontoritöötajad kurtma umbsete tööruumide ja pärastlõunaks valutama hakkava pea üle.
|
|
|
|
|
