| |
Mida saan teha turvalise elukeskkonna kujundamisel? |
|
9. veebruar 2005
/ Kaja Kukk
/ Eesti Politsei
|
 |
Sõnal "turvalisus" on erinevas kontekstis erinev tähendus. Kui seda kasutada nö laias tähenduses, siis tähistame sellega majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda, mis tagab ühiskonna kui terviku stabiilse ning jätkusuutliku arengu. Igapäevaelus me aga kasutame seda mõistet kitsamas tähenduses ja siin on turvalisus eelkõige seotud kuritegevusega. Seletatav on see ehk sellega, et kuritegu on midagi, mis puudutab meid otse, mida me vahetult ja reeglina tugeva negatiivse emotsionaalsusega üle elame.
Kuritegevuse põhjustest on rohkesti tarku ja väga põhjalikke raamatuid ning artikleid kirjutatud. Paraku ei anna neist ükski selgepiirilist ja üks-ühest vastust, sest taoline vastus lihtsat puudub. Kuritegevuse dünaamikat mõjutavad mitmed tegurid - elukeskkond ja -kvaliteet, isiku sotsiaalne taust, tema kasvatus, kuid kindlasti ka ajaloo jooksul kujunenud ühiskondlikud väärtused ja hoiakud. Need on kuritegevuse nö objektiivsed, isikust (subjektist) mitteolenevad põhjused. Samas aga olgem ausad ja enesekriitilised - kuritegevusel on alati ka subjektiivsed, isikust tulenevad põhjused. Sageli me tekitame või õigemini soodustame ja kiirendame kuritegevuse arengut oma käitumisega, kuigi tol hetkel me seda ise endale võibolla ei teadvusta.
Üks lihtne mõttekäik
Kui võtta aluseks statistika, siis selgub, et 2/3 kuritegudest on varavastased kuriteod, millest omakorda enamuse moodustavad vargused. Varguse motiivi pole raske leida - 99% juhtudest on selleks omakasu.
Järeldame edasi. Omakasu eeldab, et vargal peab alati pärast kuriteo sooritamist olema võimalus varastatud kraam ka realiseerida. Tavapäraselt toimub varastatud kraami realiseerimine turuhinnast odavama hinnaga nö käest-kätte. Ostjateks aga oleme meie ise - ausad ja igati õiguskuulekad kodanikud, sest tihti me ei suuda vastu panna kiusatusele osta mingi ese odavamalt kui me selle kauplusest saaksime.
Siinkohal tuleks aga eelnevalt mõelda, kellelt me ostame, mida me ostame ja millise hinnaga me ostame. Ostes nö käest-kätte võib tihti juhtuda, et seesama kaup on mõni aeg tagasi varastatud meie naabrilt või mõnelt healt tuttavalt. Mis aga veelgi halvem - sellise käitumisega me tahtmatult soosime kuritegevust, sest tekitame turu varastatud kraami realiseerimiseks ja varastes soovi oma tegevuse jätkamiseks.
Siin ongi üks koht, kus saaksime aidata kaasa kuritegevuse vähendamisele ja turvalisuse tõstmisele selle sõna kitsamas, igapäevases tähenduses. Kuritegevus on sama vana kui riik. Teda täielikult kaotada on võimalik vaid koos riigi ja eraomandi likvideerimisega, mis aga on kommunistlik utoopia. Kuid kuritegevust on võimalik vähendada, kontrolli all hoida ning ennetada. Ja siit loogiline järeldus - kui me kõik enne mingi kauba althõlma soetamist tunneksime huvi kauba päritolu vastu, siis ei oleks varastel turgu ja neil kaoks mõte varastada.
Minu kodu olgu kaitstud
Teine võimalus varguste ohjeldamiseks on see, kui me teeme vara asukohta pääsemise võimalikult raskeks. Ka siin on oluline osa meie tahtel.
Vara asukohta pääsemise raskus sõltub sellest, kui kindlalt on meie vara kaitstud. Siinkohal tuleks pöörata tähelepanu hoonete ja sõidukite lukustustele ja valveseadmetele. Praktika näitab, et valve all olevatesse objektidesse on sissemurdmisi vähem, sest avastamise risk on suurem. Samuti saab sellisel juhul politsei kiiremalt tegutseda ja tõenäosus kurjategijate poolt hõivatud vara tabamiseks on suurem.
Ja veel üks soovitus. Mingil juhul ei tohiks jätta pilkupüüdvaid esemeid autodesse, trepikodadesse, hoovidesse, sest sellega kutsume esile soovi need varastada. Tuletagem meelde rahvatarkust: mis ripakil, see ära.
Vähem ükskõiksust
Kolmandaks soovituseks turvalisuse tõstmiseks oleks see, et võiksime olla rohkem hoolivamad üksteise suhtes. Ütleb ka vanasõna: kus tegijaid, seal nägijaid. Kui me näeme kusagil mingit kahtlast tegevust, siis tuleks sellest alati politseile teada anda, mitte aga ükskõikselt teisele poole vaadata ja mõelda, et mind see ei puuduta. Kui me jätame tähelepanuta kellegi õigusvastase käitumise, siis seame me võimaliku löögi alla ka iseenda - järgmisel korral võib varga saagiks langeda minu vara!
Politseile vaid tagajärjed
Turvalist elukeskkonda ei saa kujundada ainult politseiliste meetmetega. Varguste puhul seisneb politseiline tegevus kuriteo tagajärgede likvideerimises. Kuigi politsei saab keskmiselt hakkama varaste tabamisega, siiski jääb paljudel juhtudel tegemata kõige olulisem - varastatud esemete tabamine ja omanikule tagastamine. Seda seetõttu, et varastatud kraam on juba käibel ning see on kolmandate või neljandate isikute valduses. Seega on otstarbekam ja olulisem varguste ennetamine.
Politsei on Teie abiline turvalise elukeskkonna kujundamisel. Tegelikult aga me kujundame seda läbi kodanikujulguse ja kodanikualgatuse. Nii tugev ja üksmeelne, kui on kogukond, nii turvaline on selles kogukonnas ka elada. Kuigi sageli me ei saa kurja ära hoida, siiski saame me anda oma panuse selleks, et meil ja meie ümber oleks turvalisem. Selleks on vaja vaid pisut rohkem tahet, tähelepanelikkust ja meelekindlust ning vähem ükskõiksust.
Kokkuvõtteks mõned soovitused:
*Soetage vara legaalsetest müügikohtades
*Hoidke vara kindlalt lukustatud hoonetes, sõidukites
*Kasutage vara asukohtades valveseadmeid
*Ärge jätke pilkupüüdvaid asju nähtavatele kohtadele
*Suhtuge tähelepanelikult teid ümbritsevasse
*Näidake üles kodanikujulgust ja teatage kahtlastest tähelepanekutest.
Priit Heinsoo
komissar
Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskond |
|
|
|
|
 |
Politseiteated
|
| |
21.-22.11.05
22.-23. märts, Kärdla
22.-23. märts, Jõgevamaa
01.-03. aprill, Pärnumaa
31.03-01.04, Pärnumaa
31.03-01.04, Läänemaa
31.03-01.04, Lääne- ja Ida-Virumaa
31.03-01.04, Jõgevamaa
29.-31. märts, Pärnumaa
30.-31. märts, Läänemaa
30.-31. märts, Kärdla
30.-31. märts, Jõgevamaa
29.-30. märts, Läänemaa
|
 |
|
|
|
