|
|
 |
 |
|
|
| |
Liiklus
/ Meediakaja
/ Uudised
/ Postimees
>>
|
| |
Mullu hukkus linnades rekordarv jalakäijaid |
|
19. jaanuar 2005
/ Küllike Rooväli
/ Postimees
|
 |
Liiklusõnnetuste arv jätkas eelmisel aastal kasvu, samuti õnnetustes vigastatute ja hukkunute hulk, kuid kõige suurema hüppe tegi pealinnas autorataste all hukkunud jalakäijate arv.
Kui tunamullu sai Tallinna tänavatel surma 13 jalakäijat, siis mullu hukkus koguni 20 jalakäijat. 2002. aastal sai Tallinna tänavatel surma vaid 8 jalakäijat. Kogu Eestis hüppas jalakäijatest ohvrite hulk mulluselt 43 hukkunult 59 peale, mis on enam kui kolmandiku võrra varasemast rohkem. Maanteeameti analüüsi- ja infobüroo juhataja Sirje Lilleorg ütles, et õnnetustes olid süüdi võrdväärselt nii roolikeerajad kui jalakäijad.
Juhid eksisid näiteks selliste elementaarsete nõuete vastu nagu jalakäijale ristmikul või ülekäigurajal tee andmine.
Samas said inimesed surma täiesti absurdsetel põhjustel – juht tagurdas otsa kõnniteel või parklas liikuvale jalakäijale, teine sõitis aga otsa trammile minevale või sealt väljuvale jalakäijale.
Samuti sõideti tagant otsa parkivale sõidukile, mille juht jäi kahe auto vahele, ka unustati parkimisel käsipidur peale tõmmata ja sõiduk hakkas ise veerema.
Jalakäijad ei jälginud fooritulesid, ei kandnud helkurit, ületasid sõiduteed ohtlikus kurvis, tõusul või langusel ning liikusid piki sõiduteed, kuigi kõnnitee oli olemas.
Mitmed ületasid sõiduteed kümmekond meetrit ülekäigurajast eespool, astusid ette peatusesse lähenevale bussile, jooksid ülekäigurajale, ronisid teele piirde alt, astusid teele seisvate sõidukite varjust ning liikusid parkimismajas sõidukitele mõeldud alal.
Eelmisel aastal registreeriti Eestis esialgsetel andmetel kokku 2188 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 169 ja sai vigastada 2811 inimest.
Võrreldes 2003. aastaga toimus 257 liiklusõnnetust rohkem, hukkunute arv kasvas 5 võrra ja vigastada sai 272 inimest rohkem. |
|
|
|
|
|
|
