|
|
 |
 |
|
|
| |
Liiklus
/ Meediakaja
/ Uudised
/ SL Õhtuleht
>>
|
| |
Ettevaatust, suur veok! |
|
18. jaanuar 2005
/ Kristjan Roos
/ SL Õhtuleht
|
 |
Liiklejad on ühel meelel, et talvel põhjustavad enim õnnetusi halvad teeolud ning see, et juhid ei arvesta üksteisega. Suurte veokite juhid peavad väikeautode juhte kärsituks, sõiduauto rooli tagant paistavad aga veokijuhid hoolimatud.
25 aastat veoautojuhi ametit pidanud Viktor arvab, et väikeste autode juhtidel ei ole piisavalt kokkupõrgete ärahoidmise instinkti.
"Juhid vaatavad ainult otse ette. Seda nad üldse ei vaata, mis toimub taga ja külgede peal," ütleb Viktor. Talle meenub, kuidas üks ta tuttav veokijuht õnnetuse vältimiseks kord kraavi keeras. Kraavi sõitis ka kriitilise olukorra tekitanud naisjuht, kes olevat kohe veokijuhti süüdistama hakanud. Viimast tulnud ähvardama veel kolm meest.
Aastaid põhiliselt Euroopas kaugsõidujuhina töötanud
Vello arvates ei suhtle veokijuhid jt. sohvrid Eestis omavahel nii nagu läänes tavaks. "Rekkamees võiks anda suunatulega märku, et sul on võimalus, mine mööda," ütleb Vello. Ta lisab, et tagant tulija ei tohiks siis möödasõiduga viivitada, sest 20 sekundi pärast ei pruugi olukord enam sama olla. Ja lõpuks võiks väiksema auto juht abistajat vasaku ja parema suunatule vilgutamisega ka tänada.
Vello soovitab väikeautode juhtidel olla kannatlik. Tihti on nad kärsitud ja kipuvad seljatagant mööda sõitma, nägemata, mis ees toimub. "Mitte ei tasuks riskile välja minna ja möödasõitu teha. Veoauto taga võiks natukene tuledega vilgutada. Küll see veoautojuht siis ka märkab, et sa tahad mööduda," räägib Vello. Ta on oma sõitude ajal tähele pannud, et kõige hooletumad on vahtralehtedega juhid - need vihuvad kogu aeg täie hooga mööda.
Peaaegu igal nädalavahetusel sõiduautoga Tallinna ja Võru vahet sõitev Robert Lepikson räägib vastu, et ka veokijuhid ei ole puhtad: "Veoautojuhid on suht-koht hoolimatud eriti möödasõitudel. Vaid mõni üksik neist annab möödasõiduks suunatulega märku."
Kogenud kaugsõidujuht Vello ei anna armu ka Eesti teeolusid kirjeldades: "Ma märkan, kui tihti Euroopas teeäärseid helkurposte pestakse. Siin neid ei pesta, post ei helgi, ta on nagu puust vai ega täida oma eesmärki."
Lepikson on veelgi kriitilisem: tema sõnul ei ole teede hooldusel mingit kvaliteedikriteeriumi, ning on omavalitsusi, kes ei telligi enda teede liivatamist. Paljudes kohtades ei lükata ka lund teelt ära, soolamasin viskab ainult soola. "Aga null kraadi juures muutub sool plägaks ja see on palju libedam kui kinnisõidetud lumi," teab Lepikson. Paraku kaldutakse vastassuunavööndisse rohkem just libeda teega. "Probleemi saaks korda, kui teehooldaja garanteeriks teatud haardeteguri," usub Lepikson. Tema andmeil on maanteeametil põhimõtteliselt peaaegu igas maakonnas kaks autot, millel on haardeteguri mõõtmise seade peal. Nii et autojuht peaks olema vastutusest vabastatud, kui tee haardetegur ei vasta nõuetele. |
|
|
|
|
|
|
