| |
Teeme talve turvaliseks! |
|
11. november 2004
/ Ott Laido
/ Päästeamet
|
 |
Kütteperioodi algus toob kaasa tulekahjude sagenemise eluhoonetes. Selliste tulekahjude tekkepõhjustest on hooletu ja ebaõige käitumise järele arvestataval teisel kohal probleemid küttekolletega, seal hulgas ka pühkimata korstnad. Kuigi igasugune ennetav tegevus oma elu ja vara kaitseks, mida ka korstnate ja küttekollete hooldus kahtluseta on, peaks toimuma eramuvaldajate enese targa mõtlemise ja vastutustunde kohaselt, kohustab korstnaid pühkima ka seadus.
Mitu aastat tagasi täiendati siseministri määrust "Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded" ning selle kohaselt tuleb eluhoonete korstnaid ja tahmalõõre puhastada kaks kord aastas. Aiamajade puhul võib piirduda korstnapühkija külaskäik ühe korraga aastas.
Määrus ütleb ka, et küttekehade puhastamist võib teha ainult korstnapühkija kvalifikatsiooni omav isik, kes on läbinud vajaliku koolituse ja saanud vastava kutsetunnistuse. Korstnapühkija väljakutsumisel tasub meeles pidada, et igal teenust kasutanud isikul on õigus saada tõend selle kohta, kes ja millal tema kütteseadmete hooldustööd teostanud on
Vajab rõhutamist, et enamik küttekolletes aset leidvaid tulekahjusid leiavad just uute värskelt paigaldatud küttekolletega ja mõnevõrra vähem juhtub juba olemasolevate küttekolletega. Kui hakata ehitisse ehitama või paigaldama uut küttekollet, siis on tegemist ehitusseaduse mõistes tehnosüsteemi muutmisega ja mis vajab KOV poolt väljastavat ehitusluba või siis kirjaliku nõusolekut, kusjuures KOV ei sa ennem väljastada vastavat luba või nõusolekut kui päästeasutus on selle heakskiitnud. Oluline on antud taotluses ja sinna juurde kuuluvas dokumentatsioonis oleksid sätestatud:
* ehitatava või muudetava küttesüsteemi kirjeldus, koos tehniliste kirjelduste ja kütteseadme asukoha äranäitamisega (plaanidel ja lõigetel);
* küttekolde liik ja ehitamiseks kasutatavad materjalid;
* küttekolde kütmiseks kasutatav kütus ja võimsus;
* küttekolde ja suitsulõõri ohutuskujad ning meetmed soojuskiirguse edasikandumise takistamiseks süttivate ehitiseosadeni;
* küttkolde kasutamis- ja hooldusjuhised;
* küttekolde ja suitsulõõri puhastamis- ja hoolduse võimalused (puhastus-ja tahmaluukide paiknemine.
Olulisemad nõuded on, et suitsulõõri välispinna temperatuur ei ületaks 800 C ning ohutuskuja põlevast ehitiseosast peab olema vähemalt 100mm. Kui suitsulõõr läbib vahelae või katusekonstruktsiooni tuleb see isoleerida 100mm paksuse mittepõlevast materjalist isolatsioonimaterjalina. Samuti ei üldjuhul kasutada ventilatsioonilõõri suitsulõõrina.
Inimestele aga võiks ikka ja jälle meelde tuletada järgmist:
* hoone korsten ja tahmalõõrid tuleb hoida pragudeta ja puhtad;
* pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt, liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid;
* tuleb jälgida, et elektrijuhtmestik oleks kahjustamata ning elektrilise kodutehnika kasutamine turvaline;
* tuleb vältida suitsulõõri pigitumist, tagades küttekolde kütmisel piisaval hulgal värske õhu juurdevoolu küttekoldesse. Samuti ei ole soovitav kütta niiskete või märgade puudega küttekollet.
* tulekahju avastamisel võimalikult varases staadiumis on suureks abiks paigaldatud suitsuandurid;
* kütte ja soojendusseadmeid (pliidid, ahjud, katlad, soojapuhurid) ei tohi jätta järelevalveta;
* mitte sulatada külmunud torustikku lahtise tulega.
Külmaperioodil tuleb erilise tähelepanu alla võtta ka tuleohutus katlamajades. Katelde rikete tõttu võivad jääda suured hoonete kompleksid kütteta, millel, praeguseid ilmastikuolusid arvestades, võivad olla väga tõsised tagajärjed. Selliste juhtumite vältimiseks soovitame;
* hooldada katlaid ja küttesüsteeme ettenähtud ajal, kuna maksimaalsetel koormustel töötavad kütteseadmed eeldavad ideaalset korrasolekut;
* kasutada katelde kütmisel kvaliteetset kütteainet;
* suurendada järelevalvet küdevatele kateldele.
Kui linnade ja suuremate asulate puhul on operatiivabi juurdepääs elu- ja abihoonetele suhteliselt lihtne ja kiire, siis ääremaadele jäävad metsatalud teevad päästetöötajad murelikuks.
Päästeamet tuletab meelde ja paneb inimestele südamele, et operatiivse abi efektiivsus õnnetuse korral sõltub suurel määral juurdepääsuteede läbitavusest. Seetõttu tuleks omanikel, eelkõige maakohtades, kindlasti tagada majavalduste juurde suunduvate teede sõidetavus, arvestades sealjuures, et ka suur päästeauto sinna sõitma mahuks. Samuti peaks igaüks teadma, kus asub tema kodule lähim veevõtukoht ja võimalusel hoidma tee selleni vaba ka lumeperioodil.
Õnnetus ei hüüa tulles. Just seepärast peaksime olema iga hetk valmis kasutama oma parimaid oskusi ja võimalusi halvimate tagajärgede vältimiseks.
Turvalist kütteperioodi! |
|
|
|
|
|
