| |
Politseikool alustab sel korral parimatest parimatega |
|
27. august 2004
/ Ester Vilgats
/ Pärnu Postimees
|
 |
1. septembril koguneb sisekaitseakadeemia politseikolledzhi Paikuse politseikooli avaaktusele 100 kadetti, kes valiti välja 800 kandideerinu hulgast, koolijuhid loodavad neist motiveeritud õppureid ja tublit täiendust korrakaitsjate ridadesse.
Lääne regioonist avaldas tänavu soovi politseiametnikuks õppida ligi 100 noort, kolmandikul soovijatest see õnnestus.
Kerged-rasked sisseastumiskatsed
Kui vastuvõtukomisjoni liikmelt, Lääne prefektuuri personalitalituse juhilt Merje Kingilt küsin, kellelt sissesaanutest võiks politseiametnikuks pürgimise tagamaid küsida, pakub ta pikemalt mõtlemata välja 21aastase Allar Raja.
Selgub, et sama noormees on jätnud hea mulje teistelegi komisjoni liikmetele. Ja milline kool ei tahaks oma õpilaste hulka tublit sportlast, sõudjat, kes õnne korral oleks ehk isegi Ateenasse pääsenud?
Küsimusele, miks just tema komisjonile silma jäi, vastab Raja, et tõenäoliselt algas kõik kehalistest katsetest, mis temale kui sportlasele rasked ei tundunud. Fakt, et suur osa proovijaist põrus just seal, oli Rajale üllatus. "Arvasin, et tuleb kõvem seltskond," möönab ta.
"Üldiselt jagunesid sisseastujad pooleks: ühed jõudsid kõike teha üle keskmise, teised ei jõudnud eriti kaugele. Näiteks kangiga rinnaltsurumine: kes tegi, tegi maksimumi ära, kes aga ei, see ei teinud niipaljugi, et üldse punkte saada," räägib Raja.
Liiga raskeks Raja katseid ei pea. Tema arvates oleks kooli saanud seegi, kes suuremat sporti pole seni teinud, kui kas või kolm kuud varem oleks valmistuma hakanud. "Jooks - üks kilomeeter - oligi ehk kõige problemaatilisem," sõnab Raja.
Muudest katsetest märgib Raja eesti keele testi, mis samuti polnud sugugi kerge. Nimelt peab kirjandi riigieksami hinne olema 50 punkti. "Kui on vähem, tuleb teha eesti keele test. Mul oli natuke vähem ja sellepärast pidin testi tegema, see oli suht keeruline. See oli koht, kus väga paljud välja langesid," meenutab Raja.
Testis küsiti peamiselt kokku- ja lahkukirjutamist, suurt ja väikest algustähte. Poolteist tundi oli selleks aega. Järgnes essee kirjutamine. "Kui testis tuli üle kümne vea, öeldi meile, et esseed ei hakata vaatamagi," mainib Raja. Tegelikult ei loe Raja eesti keele testigi raskeks, aga temal oli keskkoolist mitu aastat möödas, nii et vigadeta tal seda teha ei õnnestunud.
Veel tuli sooritada vaimsete võimete test, mis kujutab endast IQ testi ja tuleb lahendada kiiruse peale. See on Raja arvates kõige raskem neile, kellele eesti keel pole emakeel, sest nõuab küsitava täpset mõistmist.
Samuti pidid politseikooli tahtjad vastama isiksusetesti küsimustele, see oli aga kutsesobivusvestlus prefektuuris, kust oled õppima suunatud.
Politseikooli mineku mõte tuli Rajal seepärast, et ta sõbrad, varasemad spordikaaslased, olid seal juba ees. Raja mainib Andrus Arulat, kes pärast Paikusel politseikooli lõpetamist oli mõnda aega Pärnu politseiosakonnas konstaabel ja nüüd pääses tänu treenitusele märulipolitseisse.
Pärast keskkooli käis Raja ära sõjaväes, seejärel elas aasta Ameerikas ema juures.
Ema, keda Raja juba viis aastat näinud polnud, kiitis poja valiku heaks. "Ütles, et valik on muidugi mu enda teha, aga politseitöö on normaalne. Ja see, et riik annab selle hariduse tasuta, on samuti oluline," räägib Raja.
Plusside hulka lisab noormees sellegi, et esimesed kaks aastat saab õppida Paikusel ja seega Pärnus sõudmisega edasi tegelda.
Pärast keskkooli tegi noormees sisseastumiskatsed põllumajandusülikooli, aga tegemist oli tasulise õppekohaga ja just seetõttu eelistas ta politseikooli.
Testidel mitu eesmärki
Kompetentsipõhise õppe ja politseikooli vastuvõtukatsete väljatöötamisel osalenud politseiameti personalitalituse politseijuhtivinspektor Margus Tõnissaar ütles, et kompetentsipõhisesse õppesse on üks politseikooli vastuvõtte juba tehtud, kevadel. Nüüd lõppenul oli erinevus see, et noormeestelt ei nõutud sõjaväeteenistuse läbimist. See oli Tõnissaare arvates üks põhjus, mis suurema konkursi tõi.
Kõik, kes seekord katsetega kooli ei pääsenud, võivad veel proovida, aga üle kolme korra ei lubata. Üldse ei võeta jutule aga kriminaalkorras karistatud noori.
Vaimse võimekuse ehk IQ test näitab õppimisvõimet ja on Tõnissaare kinnitusel kasutusel enamikus riikides, olles tähtis just politseinike vastuvõtul.
"Üldse oleme otsustanud, et mõõdame rohkem eeldusi kui oskusi," sõnas Tõnissaare. |
|
|
|
|
 |
Politseiteated
|
| |
21.-22.11.05
22.-23. märts, Kärdla
22.-23. märts, Jõgevamaa
01.-03. aprill, Pärnumaa
31.03-01.04, Pärnumaa
31.03-01.04, Läänemaa
31.03-01.04, Lääne- ja Ida-Virumaa
31.03-01.04, Jõgevamaa
29.-31. märts, Pärnumaa
30.-31. märts, Läänemaa
30.-31. märts, Kärdla
30.-31. märts, Jõgevamaa
29.-30. märts, Läänemaa
|
 |
|
|
|
