|
|
 |
 |
|
|
| |
Kodu
/ Turvaline kodukant
>>
|
| |
Üleriigiline kodu- ja vabaajavigastuste ennetamise projekt Turvaline Kodukant |
|
29. juuni 2004
/ Pille Javed
|
 |
Turvaline kodukant, ing.k. Safe Community, on 1970-ndatel Rootsist alguse saanud programm, mille eesmärgiks on vigastustest tingitud haigestumuse ja suremuse vähendamine. Programm on loodud tööks paikkondade (maakondade, omavalitsusliitude, omavalitsuste) tasandil ja suunatud vastavate riskifaktorite st. põhjustavate asjaolude, toime vähendamiseks. Programm on ülesehitatud ideele kaasata kohalikud inimesed oma paikkonna terviseprobleemide lahendamisse.
1998. aastal moodustati Eestis esimesed maakondlikud traumade ennetamise töörühmad Rapla- ja Viljandimaal, kus toimub laiaulatuslik ennetustöö tänaseni.
2001. aastast on tegevuses ka üleriigiline projekt Turvaline Kodukant, mis on suunatud just kodu-ja vabaaja vigastuste ennetamise teadmiste jagamisele ning maakondades, kus töörühma veel pole, töörühmade algatamisele. Projekti tegevusi on senini finantseerinud Eesti Haigekassa.
Üleriigiline projekt Turvaline kodukant ja maakondlike traumade ennetamise töörühmade projektid on koos seadnud üheks eesmärgiks vähendada Eestis 0 – 9 aastaste laste vigastustest johtuvat suremust ja eakate inimeste suremust kukkumise tagajärjel 20% aastaks 2010 võrreldes 1999. aastaga.
Üleriigilise projekti teiseks tähtsaks eesmärgiks on kõigis maakondades vigastuste ennetamise töörühmade algatamine, töörühmade töö aktiveerimine ja rühmaliikmete võimestamine ning intersektoraalsete võrgustike arendamine aastaks 2010, saavutamaks olukord, kus paikkonna inimesed töötavad koos kohalike probleemide lahendamisel.
Projekt "Turvaline Kodukant" ärgib oma eesmärkide saavutamisel tõenduspõhist vigastuste ennetamist Põhjamaades ja ka Lääne – Euroopa riikides. Turvalise kogukonna edendamiseks on vaja kaasata kohalik omavalitsus, mis otsuste tegemisel arvestaks turvalise kogukonna eesmärke; kohalikud elanikud, et küsida nende arvamust ja arvestada nende ettepanekutega keskkonna turvalisemaks muutmisel; kogukonna erinevad esindajad, kes on abiks probleemide lahendamisel. Turvalisust aitab tagada nii riiklik kui kohalik poliitika, mis seisneb seadusandluses.
Oma projekti tegevustega soovime igal aastal hõlmatavates maakondades tõmmata tähelepanu kõigepealt just laste ja eakate traumade ennetamisele, kuna need elanike grupid on just kõige haavatavamad, st vajavad kõige rohkem omaste, paikkonna inimeste ja ühiskonna abi.
Laste ja eakate traumade ennetamiseks koolitame maakondade vigastuste ennetamise töörühmade liikmeid, lasteaiaõpetajaid, perearste ja -õdesid, lastekaitsetöötajaid, sotsiaaltöötajaid ja hooldustöötajaid. Trükiste kaudu õpetame lastevanemaid ja eakaid.
Üleriigiline projekt saab parandada eelkõige sidusrühmade teadmisi turvalisusest ja mõjutada suhtumist vigastuste ennetamise võimalikkusesse. Aastatega saab mõjutada ka avalikku arvamust turvalisuse arendamisse ning teha ettepanekuid seadusemuudatuseks.
Projekti Turvaline kodukant peamisteks tegevusteks ongi:
* sidusrühmade esindajate koolitamine maakondades;
* maakondlike intersektoraalsete töögruppide loomine, koolitamine ja aktiveerimine;
* vajalike materjalide produtseerimine ja jaotamine sidus- ja sihtrühmadele;
* nõustamine ja informatsiooni jagamine;
* toetava keskkonna soodustamine;
* koostöö meediaga - vigastuste ennetamise alase ja paikkonna turvalisemaks muutmise info kajastamine meedias, näit. 2004. aastal kiivriteemalise välikampaania korraldamine.
Pikaajalisem koostöö on toimunud 1998. aastal moodustatud Raplamaa ja Viljandimaa töörühmadega, kellest on saanud teiste maakondade õpetajad paikkondliku vigastuste ennetuse töös. Maakondlike töörühmade ülesandeks on omakorda koolitada ja nõustada omavalitsusi "Turvalise paikkonna" kontseptsiooni järgi, et valdades ja linnades kujundataks keskkonnad, mis oleksid ohutud seal elavatele ja töötavatele inimestele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja eakatele inimestele.
Projekti raames valminud produktid:
* "Turvalisuse teejuht I". Vigastuste vältimine imikutel ja väikelastel.
* "Turvalisuse teejuht II". Vigastuste vältimine koolieelikutel.
* "Turvalisuse teejuht IV". Põletustraumade vältimine lastel.
Neid brozüüre on jagatud erinevates maakondades üle Eesti lasteaedadele, lastevanematele, perearstikeskustele, sünnitusosakondadele jne.
* "Turvalisuse teejuht III". Eakate ohutus.
* "Eakate koduvõimlemine" Käsiraamat.
* "Eakate koduvõimlemine" Video.
Eakatele mõeldud brosüüre ja videosid on jagatud samuti erinevates maakondades üle Eesti eakatele inimestele, perearstikeskustele, pensionäride päevakeskustele jne. |
|
|
|
|
|
|
