| |
Tarbijakaitsest |
|
/ Helle Aruniit
/ Tarbijakaitseamet
|
 |
Eestis tegutseb juba pea kümme aastat Tarbijakaitseamet, viies riiklike vahenditega ning üldsuse heaolu nimel ellu tarbija õiguste kaitset. Need riiklikud vahendid on seadusandlikud õigusaktid ning järelevalve korraldamine seaduste täitmise üle.
Tänapäeval tuleb Tarbijakaitseametil tagada järelevalve umbes 60 erineva õigusakti üle, mis reguleerivad väga erinevaid tegevusvaldkondi. Tarbijakaitseametil on kolm põhiülesannet tarbija elu ja tervise ning majanduslike huvide kaitse tagamisel:
- turujärelevalve teostamine;
- tarbija kaebuste lahendamine;
- tarbijate informeerimine ning koolitamine.
Tarbijakaitse kõige üldisemaks definitsiooniks on turusuhetes nõrgema poole ehk tarbija huvide kaitse ning seeläbi tarbija jaoks negatiivsete tagajärgede ärahoidmine. Selleks, et tagada turu korrektne toimimine ja et tarbija saaks olla vääriline partner tootjale ja müüjale, on vaja tarbijakaitset.
Tarbijakaitseseaduse § 3 sätestab tarbija järgmised põhiõigused:
1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud;
2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta;
3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet;
4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud;
5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist;
6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel.
Nende õiguste tagamiseks peavad kõik kaubad vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele olema varustatud eestikeelse märgistusega ning tehniliselt keerukad kaubad eestikeelse kasutusjuhendiga. Teisalt on tarbija aga kohustatud põhjalikult tutvuma kauba või teenusega kaasasolevate juhenditega ning märgistusega. Kaubale, mille kasutamine võib tekitada mistahes ohtu, peavad olema lisatud ka ohutusele viitavad märgid (nt kemikaalid).
Julgelt võib väita, et tarbijate teadmised ja oskused kaupade valikul on aastatega paranenud. Suurenenud on tarbija nõudlikkus, kuna tuntakse paremini oma õigusi ning viimaseid võimaldab hästi kaitsta tänaseks korralikult väljaarenenud õiguslik baas. Järjest rohkem tarbijaid on teadlikud tarbijakaitseseadusest, mille kohaselt on neil õigus nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale. Järjest rohkem oskavad tarbijad nõuda pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet.
Kui olete tarbijana ostnud või tellinud kaupa või teenust ja hiljem avastanud, et vaatamata õigele kasutamisele ja hooldusele on ilmnenud mingi viga, siis pöörduge viivitamatult kauplusse või teenindusettevõttesse tagasi, et seal oma probleem lahendada. Et kõiki hilisemaid probleeme oleks lihtsam lahendada, säilitage kindlasti ostudokumendid (ostut_ekk, leping jne), mis tõendavad, et olete ostu teinud just sellest poest või teenindusettevõttest. Ilma müüki tõendava dokumendita võib hilisemate pretensioonide lahendamine olla raskendatud.
Läbi ohutusportaali on Tarbijakaitseametil hea võimalus tarbijaid koolitada, edastades tarbijakaitset puudutavaid materjale, andes ülevaadet valdkonna õigusaktidest ning juhtides tarbijate tähelepanu oma õigustele ja ka kohustustele. Lisaks ohutusportaali ülesseatud linkidele, mis viivad soovijad otse Tarbijakaitseameti kodulehele, võivad tarbijad nõu küsida ka Tarbijakaitseameti infotelefonilt (620 1707, igal tööpäeval kell 8.00–16.30). Samuti saavad tarbijad ametis kohapeal nõu ja abi esmaspäeviti 9.00-16.00 ning neljapäeviti 13.30–16.00. Tarbijakaitseamet on esindatud ka igas maakonnas, et tarbijatel oleks võimalikult lihtne meie poole pöörduda ning oma probleemidele lahendus leida.
Helle Aruniit
Tarbijakaitseameti peadirektor |
|
|
|
|
|
