Kodu on koht, kus otsime kaitset tuule ja tormi eest, leevendust murele ja maandust pingetele. Kodu on inimese hea kaaslane tema sünnist surmani kui ta on turvaline ja ohutu? Kas Sinu kodu on seda?
Kodu tähendab nii korterit või maja, kus Sa elad, kui ka koduõue, -sissesõiduteed, -aeda, -keldrit, -pööningut ja muud kodu juurde kuuluvat.
Ohutus ja turvalises kodus ei saa keegi vigastada, vähemalt mitte tõsiselt. Sellises kodus elavad inimesed ei kuulu nende ligi 100 000 hulka, kes Eestis igal aastal vajavad arstiabi kodu- ja vaba-aja vigastuste tõttu, ega ka nende umbes 700 hulka, kes kaotavad igal aastal oma elu kodus saadud raske vigastuse tagajärjel.
Vigastus on tõsiseks rahva tervise probleemiks kõigis maades, eriti aga praeguses Eestis, kus vigastusele kuulub esikoht 1- 50-aastaste meeste ja 1-45-aastaste naiste kõigi surmapõhjuste hulgas. Sealjuures on vigastussurmade hulk 100 000 mehe kohta ligi 5 korda suurem kui Rootsis ja rohkem kui 2 korda suurem kui Soomes, 100 000 naise kohta – vastavalt 2,5 ja 1,5 korda suurem kui äsjanimetatud maades. Loomulikult on suured erinevused ka vigastushaigestumuse näitajates. Vigastussurmad moodustavad vaid vigastuste püramiidi tipuosa (vt. joonis 1).
On teada, et koduvigastused on põhjuseks enam kui 60% kogu vigastushaigestumusest ja umbes 36% kõigist vigastussurmadest. Kui suudaksime vältida õnnetusi ja vägivalla-akte kodus, säästaksime mitukümmend lapse- ja nooruki-elu aastas, sealhulgas nelja kuni kuue imiku elu. Vähendaksime ka eakate kannatusi ja vigastussurmasid, mille hulgas esikohal on kukkumised trepilt, libedal põrandal jm.
Kuna koduvigastustel on väga oluline roll kõigi vigastuste hulgas, siis on igaühel meist vaja, kõigepealt, õppida nägema võimalikke kohti, asju, tegevusi ja käitumisi kodus, mis kas soodustavad õnnetuse või vägivalla teket otseselt või teatud tingimustel (näiteks vannitoa põranda libedaks muutumine selle märgumisel, elektrilöögi saamine katkisest juhtmest, nooruki solvamine, mis viib ta unustust otsima narkootikumist või koguni enesetapule jpm.), seejärel aga kõrvaldada ohud ning teha vajalikke muutusi turvalisuse suurendamiseks.
Oluline on see, et kodu turvaliseks muutmisel on põhiline ja kõige suurem töö teha meil endil, kes me selles kodus elame. Vabariigi ja kohalik valitsus, politsei, meedikud, tuletõrje, tarbijakaitse ja mõningad teised ametkonnad saavad täita vaid kaasa-aitavat rolli.
Ohutusportaal on selleks, et abistada neid, kes enda, oma pere ja eriti laste tervisest ja turvalisusest hoolivad.
Palju jõudu kõigile turvalisuse edendamiseks ja ohutuse kindlustamiseks kodus!
Taie Kaasik
Tartu Ülikooli vanemteadur |
